PH tasakaal – Sinu tervise alus

Aluseline toitumine on tänapäeval trendiks kujunemas. Selle kohta räägivad nii mitmeid teadusuuringuid kui ka meediakanalid, kuid siiski kipume me organismi pH-taseme olulisust oma igapäevaelus unustama.

Mida kujutab endast aluseline toitumine?

Kõige lihtsamalt saab seletada aluselist toitumist, kui tervislikku toitumist. pH-tase veres määrab, kas organismis on aluseline ja happeline keskkond. Mida madalam pH-tase, seda happelisem on keskkond ning vastupidi. PH-tase 0 on täielikult happeline, seevastu aga pH-tase 14 on täielikult aluseline. Kui pH-tase on 7, on keskkond neutraalne.

Inimese vere normaalne pH-tase on 7,35 ja 7,45 vahel. See tähendab, et inimese veri on kergelt aluseline. Kui inimese keha kaldub happelisuse poole, hakkavad organismis levima erinevad mikroorganismid nagu bakterid, seened ja viirused. Siit võib järeldada, miks peaks inimese organismi keskkond olema pigem kergelt aluseline.

Aluseline toitumine tähendabki, et inimene arvestab toitumisel toiduainete pH-tasemetega. Aluselise toitumise korral valitakse oma menüüsse toiduained, mis hoiavad ka organismi pH-taseme aluselisena. Need toiduained ei tekita kehasse sattudes mürgiseid happelisi jääke, vaid tasakaalustavad organismi pH-taset.

Kui keha pH on happeline, ei suuda organism omastada vajalikke vitamiine ja mineraale ning seeläbi nõrgeneb immuunsüsteem.

Lisaks bakterite ja mikroorganismide levikule, soodustab happeline keskkond ka ülekaalulisuse teket, kuna keha hakkab tootma rasvarakke üleliigsete happejääkide ladustamiseks. See on vajalik hoidmaks mürgid eemal hädavajalikest organitest.

Kuidas muuta aluselise toitumisega pH-taset veres?

Selleks, et muuta oma toitumine aluseliseks, ei pea tegema väga suuri jõupingutusi. Tuleb vaid menüüst eemaldada osa toiduaineid ning võimalik, et mõned asjad ka juurde lisada. Järgnevalt on välja toodud toiduained, mis tekitavad kehasse häid aluselisi jääke ning need toiduained, mis tekitavad mürgiseid happelisi jääke.

Aluselised toiduained: köögivilja mahlad, idandid, valgud (linaseemned, soja, spinat, avokaado, pähklid, spinat, läätsed), süsivesikud väikses koguses (tatar, hirss, quinoa), maitsetaimed, aluseline sool, rohelised mahlad, külmpressitud õlid (oliivi-, avokaado-, linaseemneõli), köögiviljad, avokaado, sidrun, greip, tomat, klorofüll (roheliste lehtedega söödavad taimed), vesi.

Happelised toiduained: lihatooted, muna, magus, rafineeritud ja töödeldud toidud, puuviljad (sobivad tarbimiseks ainult väikestes kogustes, kuna sisaldavad rohkelt suhkrut), kunstlikud magusained, kuumutatud õlid, mikrolaineahjus kuumutatud toit, kofeiin, alkohol, kääritatud toiduained (äädikas, sinep), seened, pärm, küllastatud rasvad (margariin, või, hüdrogeenitud rasvad), rafineeritud sool, piimatooted, lihtsad süsivesikud (kartul, mais, riis).

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga